Terapeut


Ravimassöör Kuldar Viikma

Oman keskastme meditsiiniharidust (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, 2002). Põhjalikuma massööri kutseõppe läbisin 2003. aastal M.I. Massaažikoolis (Eesti Massaaži- ja Teraapiakool). Sellele järgnes füsioteraapiaalane täienduskoolitus TÜ avatud ülikoolis (2004). Siia lisanduvad tugi-liikumiselundkonnaga seotud probleemistikku ning vastavaid ravimeetodeid käsitlevad koolitused.

Eravastuvõttu alustasin 2005. aastal. Algul toimus vastuvõtt Kaarli Massaažikeskuses, alates 2018. aastast töötan Lümfiteraapia ja Taastusravi Kliinikus. 


Krooniliste lihasvaevuste efektiivne ravi

Oma töös olen eelkõige keskendunud tugi-liikumiselundkonna krooniliste probleemide lahendamisele – lihaste ülepinge, valu, jäikus, liigeste valu ja liikuvuse piiratus, lihasdüsbalanss, kroonilised vigastused. Valdava osa minu klientuurist moodustavad inimesed, kes on juba pikemat aega üritanud enda probleemile lahendust leida. Paljud neist on olnud vaevustega kimpus aastaid, olles samal ajal külastanud erinevaid arste ja terapeute.

Lähenen igale kliendile individuaalselt – vastavalt tema vanusele, tugi-liikumiselundkonna seisundile, füüsilisele aktiivsusele jne. Lisaks valust ja muudest vaevustest vabanemisele on teraapia eesmärgiks selgitada välja probleemse seisundi tekkimise põhjus, võimalusel see kõrvaldada, ning seeläbi saavutada võimalikult püsiv tulemus.

Teraapia tõhususe alustalaks on loomulikult ravimassaaž, millist niisama lihtsalt mujalt ei leia, kuid samas ma pööran suurt tähelepanu ka võimlemisharjutustele. Näiteks pikemat aega kestnud ning süvenenud lihasdüsbalanssi ei ole võimalik täielikult kõrvaldada, kui domineerivate lihaste poolt alla surutud ja liiga nõrgad lihased jäävad tugevamaks treenimata.


Klientide tagasiside

Allolevatel linkidel klikkides avanevad üsna põhjalikud klientide kirjeldused enda kogemusest. Eraldi on välja toodud mõned katked kliendisoovitustest.


Varasem klientide tagasiside

◊ Eriti imestama paneb mind see, kui pikaajaline mõju võib olla juba ühel raviseansil – iga päevaga läheks selg justkui vabamaks.

◊ Ausalt öeldes ei ole ma varem ühtegi nii põhjalikku massaažikuuri läbinud, kus punkt-punktilt erinevad lihased ja sidekoed lõdvestatud saavad.

◊ Nüüd on massaažist 2 nädalat möödas, ja võin öelda, et mu selg ei ole enam nii kange, liikumine on kergem ja isegi mõtted peas on selgemad.

◊ Kolmel järgneval päeval peale massaaži tundsin endiselt valulikkust, kuid see oli rohkem nagu hajutatud. Viiendaks päevaks oli kogu pinge ja valu kadunud.

◊ Mind oli aastaid vaevanud valu alaseljas, mis levis edasi paremasse puusa ja jalga. Tookord käisin ta juures kaheksa korda ja sellist valu, mis mind varem saatis, ei ole ma enam tundnud.

◊ Järgmistel päevadel oli mul tunne nagu ma oleks 2 tundi jõusaalis mässanud - ühesõnaga lihased olid valusad, seda vaid 2 päeva. Edasistel kuudel oli mu selg justkui uuestisündinud.


Igapäevaelu halvavad peavalud, krooniline migreen 

◊ Meie esimesed raviseansid ei olnud minu jaoks kerged. Kogesin, et alguses võis valu hullemaks minna, kuid tasa ja targu ilmusid esimesid märgid paremuse poole. Teatud liigutused, mis varem silme eest mustaks lõid, kannatas kergemini läbi viia. Peatselt sain juba hakata asju tõstma ja pead liigutama, ilma et oleks vallandunud valuhoog.


Valud üle keha - algul närvivalud, hiljem lihaste ja liigeste valud

◊ Alustasime tööd erinevate lihasgruppidega, eelkõige seljaga. See töö koos trigerpunktide töötlemisega vabastas lihaspingeid nii, et mul oli võimalik valuvabalt liigutada. Kummaline oli leida, kui nõrgalt mõned lihased reaalselt töötasid samal ajal kui kehaliselt tundusin endale justkui toonuses ja tugevana. Sügavamal tasandil aga oli ebaühtlane lihaste töö palju pingekoldeid tekitanud. Ravi muidugi tähendas päris palju valu kannatamist, kuid oli seda väärt. Mitmed lihaspinged on lahenenud või lahenemas. Oskan end edaspidi rohkem jälgida ja keha teisiti kasutada.


Isiklik kogemus 

Kui ma ei oleks terapeut, siis võib-olla kuuluksin ka ise nende inimeste hulka, kes oma krooniliste valudega käivad ühe spetsialisti juurest teise juurde. Minu alaseljavalu oli tingitud sellest, et noorukieas olin ühekülgselt sooritatud raske maatööga enda lihased põhjalikult tasakaalust välja viinud. Kui selg rohkem koormust sai või pidi pikemat aega sundasendis olema, siis hakkas jälle valutama. Lihaste düsbalanss oli nii suur, et vahel võttis käies lausa lonkama. Selline olukord võib tegutsemisvõimalusi üsna olulisel määral piirata, kuid sellega ei pea leppima. Tänu teadlikule ja järjekindlale tööle enda lihastega ning selle tulemusel paranenud lihastasakaalule, talub mu selg 40ndates eluaastates koormuseid tunduvalt paremini kui aastaid tagasi.