Ravimassöör Kuldar Viikma
Oman keskastme meditsiiniharidust (Tallinna
Tervishoiu Kõrgkool, 2002). Põhjalikuma massööri kutseõppe läbisin 2003. aastal
M.I. Massaažikoolis (Eesti Massaaži- ja Teraapiakool). Sellele järgnes
füsioteraapiaalane täienduskoolitus TÜ avatud ülikoolis (2004). Siia lisanduvad
tugi-liikumiselundkonnaga seotud probleemistikku ning vastavaid ravimeetodeid
käsitlevad koolitused.
Eravastuvõttu alustasin 2005. aastal. Algul toimus vastuvõtt Kaarli Massaažikeskuses, alates 2018. aastast töötan Lümfiteraapia ja Taastusravi Kliinikus.
Krooniliste lihasvaevuste efektiivne ravi
Oma töös olen eelkõige keskendunud tugi-liikumiselundkonna krooniliste
probleemide lahendamisele – lihaste ülepinge, valu, jäikus, liigeste valu ja
liikuvuse piiratus, lihasdüsbalanss, kroonilised vigastused. Valdava osa minu
klientuurist moodustavad inimesed, kes on juba pikemat aega üritanud enda
probleemile lahendust leida. Paljud neist on olnud vaevustega kimpus aastaid, olles
samal ajal külastanud erinevaid arste ja terapeute.
Lähenen igale kliendile individuaalselt – vastavalt tema
vanusele, tugi-liikumiselundkonna seisundile, füüsilisele aktiivsusele jne.
Lisaks valust ja muudest vaevustest vabanemisele on teraapia eesmärgiks selgitada
välja probleemse seisundi tekkimise põhjus, võimalusel see kõrvaldada, ning
seeläbi saavutada võimalikult püsiv tulemus.
Teraapia tõhususe alustalaks on loomulikult ravimassaaž, millist niisama lihtsalt mujalt ei leia, kuid samas ma pööran suurt tähelepanu ka võimlemisharjutustele. Näiteks pikemat aega kestnud ning süvenenud lihasdüsbalanssi ei ole võimalik täielikult kõrvaldada, kui domineerivate lihaste poolt alla surutud ja liiga nõrgad lihased jäävad tugevamaks treenimata.
Isiklik kogemus
Kui ma ei oleks terapeut, siis võib-olla kuuluksin ka ise nende inimeste hulka, kes oma krooniliste valudega käivad ühe spetsialisti juurest teise juurde. Minu alaseljavalu oli tingitud sellest, et noorukieas olin ühekülgselt sooritatud raske maatööga enda lihased põhjalikult tasakaalust välja viinud. Kui selg rohkem koormust sai või pidi pikemat aega sundasendis olema, siis hakkas jälle valutama. Lihaste düsbalanss oli nii suur, et vahel võttis käies lausa lonkama. Selline olukord võib tegutsemisvõimalusi üsna olulisel määral piirata, kuid sellega ei pea leppima. Tänu teadlikule ja järjekindlale tööle enda lihastega ning selle tulemusel paranenud lihastasakaalule, talub mu selg 40ndates eluaastates koormuseid tunduvalt paremini kui aastaid tagasi.