Terapeut
Ravimassöör Kuldar Viikma
Oman keskastme meditsiiniharidust (Tallinna
Tervishoiu Kõrgkool, 2002). Põhjalikuma massööri kutseõppe läbisin 2003. aastal
M.I. Massaažikoolis (Eesti Massaaži- ja Teraapiakool). Sellele järgnes
füsioteraapiaalane täienduskoolitus TÜ avatud ülikoolis (2004). Siia lisanduvad
tugi-liikumiselundkonnaga seotud probleemistikku ning vastavaid ravimeetodeid
käsitlevad koolitused.
Eravastuvõttu alustasin 2005. aastal. Algul toimus vastuvõtt Kaarli Massaažikeskuses, alates 2018. aastast töötan Lümfiteraapia ja Taastusravi Kliinikus.
Krooniliste lihasvaevuste efektiivne ravi
Oma töös olen eelkõige keskendunud tugi-liikumiselundkonna krooniliste
probleemide lahendamisele – lihaste ülepinge, valu, jäikus, liigeste valu ja
liikuvuse piiratus, lihasdüsbalanss, kroonilised vigastused. Valdava osa minu
klientuurist moodustavad inimesed, kes on juba pikemat aega üritanud enda
probleemile lahendust leida. Paljud neist on olnud vaevustega kimpus aastaid, olles
samal ajal külastanud erinevaid arste ja terapeute.
Lähenen igale kliendile individuaalselt – vastavalt tema
vanusele, tugi-liikumiselundkonna seisundile, füüsilisele aktiivsusele jne.
Lisaks valust ja muudest vaevustest vabanemisele on teraapia eesmärgiks selgitada
välja probleemse seisundi tekkimise põhjus, võimalusel see kõrvaldada, ning
seeläbi saavutada võimalikult püsiv tulemus.
Teraapia
tõhususe alustalaks on loomulikult ravimassaaž, millist niisama lihtsalt mujalt
ei leia, kuid samas ma pööran suurt tähelepanu ka võimlemisharjutustele.
Näiteks pikemat aega kestnud ning süvenenud lihasdüsbalanssi ei ole võimalik
täielikult kõrvaldada, kui domineerivate lihaste poolt alla surutud ja liiga
nõrgad lihased jäävad tugevamaks treenimata.
Kliendid räägivad
Olen teismelisest saati kannatanud peavalude käes. Aastatega läksid hood tihedamaks ja valu kangemaks. Käisin igal pool abi otsimas - neuroloogi, silmaarsti, massööri, kiropraktiku, füsioterapeudi, nõelravi, homöopaadi ja lausa nõia juures. Mitte miski ei aidanud ja lõpuks jäin pea et voodihaigeks. Iga vale liigutus vallandas järjekordse valuhoo. Pea keeramine või kallutus, koti kandmine, kummardamine või isegi köhatus oli käivituseks. Valust tekkisid halvavad migreenid, mis võisid kesta nädalate kaupa. Pinge ei olnud ainult peas ja kuklas, vaid ka õlgades ja terves seljas. Üks pidev näriv ja põletav piin, nii öösel kui päeval. Tee mis tahad, mitte kuskilt abi ei saanud. Mõned spetsialistid arvasid, et mõtlen välja või kujutan endale ette, kuna olin juba aastaid käinud ravi otsimas, aga mitte mingid tabletikuurid või raviprotseduurid ei aidanud. Elu ei tundunud enam elamist väärt.Järjekordselt uurides, mis ometi võib minuga valesti olla, sattusin lõpuks ravimassöör Kuldar Viikma juurde. Mäletan, et hind tundus mulle kallis, kuid täna olen ma ütlemata tänulik, et otsustasin proovida. Ta uuris põhjalikult minu lihaste tasakaalu ja müofastsiaalseid pingeid ning nägi, kus ja milles võis olla probleem. Meie esimesed raviseansid ei olnud minu jaoks kerged. Kogesin, et alguses võis valu hullemaks minna, kuid tasa ja targu ilmusid esimesid märgid paremuse poole. Teatud liigutused, mis varem silme eest mustaks lõid, kannatas kergemini läbi viia. Peatselt sain juba hakata asju tõstma ja pead liigutama, ilma et oleks vallandunud valuhoog. Samuti kodused harjutused aitasid omakorda lihaseid tugevdada ja tasakaalustada.
Kõik
see aitas minu seisundi paranemisele niivõrd hästi kaasa, et sain vaikselt
tagasi tavapärasesse ellu. Tänaseks tean, et aastatega kannatatud peavaludest
oli mul tekkinud krooniline migreen, tüsistusena. Selle all kannatan siiamaani,
kuid ei anna võrrelda, mis seisus olen ma täna ja mis seisus olin toona. Tänu
Kuldarile sain oma elukvaliteedi tagasi ja jään talle lõpmatuseni tänulikuks.
Kärli Maria, 37
Siin
on üks, eelnevaga võrreldes siiski oluliselt kergemal kujul esinenud, sarnast
probleemi käsitlev kliendilugu: Aastaid
esinenud pingepeavalu, aeg-ajalt migreenihood - naine 32
Isiklik kogemus
Kui ma ei oleks terapeut, siis võib-olla kuuluksin ka ise nende inimeste hulka, kes oma krooniliste valudega käivad ühe spetsialisti juurest teise juurde. Minu alaseljavalu oli tingitud sellest, et noorukieas olin ühekülgselt sooritatud raske maatööga enda lihased põhjalikult tasakaalust välja viinud. Kui selg rohkem koormust sai või pidi pikemat aega sundasendis olema, siis hakkas jälle valutama. Lihaste düsbalanss oli nii suur, et vahel võttis käies lausa lonkama. Selline olukord võib tegutsemisvõimalusi üsna olulisel määral piirata, kuid sellega ei pea leppima. Tänu teadlikule ja järjekindlale tööle enda lihastega ning selle tulemusel paranenud lihastasakaalule, talub mu selg 40ndates eluaastates koormuseid tunduvalt paremini kui aastaid tagasi.