Ma ei paku klientidele erinevaid massaažiliike, vaid tegelen probleemide lahendamisega, kasutades selleks erinevaid massaažitehnikaid ning muid meetodeid, mida massaažiteraapias kasutatakse. Teraapia ülesehitus lähtub kliendi seisundi hindamisega saadud informatsioonist.

Tugi-liikumiselundkonna probleemidele sellise lähenemisviisi tähistamiseks on juhtivad spetsialistid võtnud kasutusele termini ortopeediline massaaž. See ei ole tavapärases tähenduses massaažiliik, kuna puuduvad täpselt paika pandud juhised, kuidas seda teha. On olemas probleemid ja on olemas meetodid nende lahendamiseks. Ortopeediline massaaž ei ole mitte meetod, vaid meetodite kompleks, mille mitmekülgsus sõltub terapeudi teadmistest ja oskustest. Ning ühtlasi ka see, kui edukalt ta suudab vajalikus kohas vajalikke meetodeid kasutades probleeme lahendada.

Massaaži valulikkus sõltub sellest, millises seisundis on mõjutatavad koed ning milliseid meetodeid nende mõjutamiseks kasutatakse. Ülepinges lihaste efektiivseks lõõgastamiseks on vajalik avaldada piisaval määral survet neis asetsevatele pingekolletele (trigerpunktid), mis võib olla teataval määral valulik. Loomulikult, massaaž ei tohiks olla liigselt valus. Oluline on anda tagasisidet. Ma palun teil hinnata tekkivat valutunnet kümne palli skaalal, kus 0 tähistab valu puudumist ning 10 asub teie valutaluvuse piiril. Et ma teaksin, millisel viisil probleemseid koestruktuure mõjutada. Teatud juhtudel on esialgu võimalik avaldada vaid väga kerget survet.

Iga inimene ise otsustab, millist valu ta on nõus massaaži käigus taluma. Valukartlike klientide puhul tuleb lihtsalt kasutada neile sobivaid tehnikaid. Enamasti nimetavad kliendid massaažiga kaasnevat valutunnet n-ö heaks valuks.

Aga räägitakse ju, et massaaž ei tohi valus olla?

See jutt käib eelkõige üldlõõgastava ehk stressimaandava massaaži kohta, kus kasutatakse vaid pindmiseid võtteid ning lihaseid mõjutatakse vähesel määral. Sama kehtib ka näiteks lümfimassaaži puhul, mis lihasteni üldse ei ulatugi.

Üldtervendav massaaž võib teataval määral valulik olla, kuna seal on kasutusel klassikalise massaaži kogu võtetevalik. Rääkimata spordimassaažist või lihastele suunatud ravimassaažist, mille eesmärk on vaevus kõrvaldada, mitte pakkuda vaid ajutist leevendust. Loomulikult ei ole tarvis tekitada asjatut valu. Näiteks koestruktuuride seisundile mittevastavate, liiga tugevate ja kiirete liigutuste või võtetega. Eelnevast ei maksa teha ka järeldust, et massaaž peabki kindlasti valus olema, et sellest kasu oleks. See on jällegi üks väärarusaam.

Kas te teete ka kiropraktikat?

Impulsiga ehk kiire tõuke või tõmbega teostatavaid lülisamba ja liigeste manipulatsioone, mis on ühtlasi kiropraktika peamine raviviis, teevad kiropraktik, manuaalmeditsiini arst jt spetsialistid, kes on läbinud vastava koolituse. Mina parandan ja tasakaalustan massaažiteraapias kasutatavate ravimeetodite abil lihaste ja teiste tugi-liikumiselundkonna pehmete koestruktuuride seisundit, läbi mille paraneb ka liigeste ja lülisamba asend ning seisund. Massaažiteraapias kasutatakse täiendavate meetoditena lülisamba ja liigeste mobiliseerimist ehk liigutamist ning traktsiooni ehk venitamist.

Mitmest seansist ravikuur koosneb?

Ravikuuri pikkus sõltub probleemi tõsidusest ning eesmärgist, mida soovite saavutada. Umbkaudse kordade arvu saan öelda siis, kui olen hindanud teie lihaste seisundit. Väiksemate probleemide puhul piisab tavaliselt kuni viiest korrast. Lihaste kroonilise ülepinge ning jäigastumise puhul on tõenäoliselt vajalik umbes kümne seansi läbimine. Komplitseeritud seisundite korral on vajalikku teraapiaseansside arvu väga raske ette ennustada. Mida kauem on probleem kestnud ja süvenenud, seda pikemaks võib kujuneda ravi kulg. Näiliselt sarnase probleemi kõrvaldamiseks võib erinevate inimestega kuluda erinev aeg. Sageli valu taandub juba peale esimest seanssi, või ka selle ajal, vaevuste tekkimise põhjuse kõrvaldamine nõuab tavaliselt siiski rohkem aega.

Kui sagedasti peaksid seansid toimuma?

Minu poolt pakutava teraapia optimaalne sagedus oleks ligikaudu üks seanss nädalas, või ka kord kahe nädala jooksul. Ravikuuri seansid võivad enamikel juhtudel vabalt toimuda ka kord kuus, sellisel juhul toimub paranemisprotsess lihtsalt aeglasemalt.

Mille poolest erinevad omavahel üldmassaaž ja ravimassaaž?

Üldtervendav massaaž omab rohkem üldisemaid eesmärkke. Nagu näiteks parandada naha ja selle aluskoe konditsiooni, parandada lümfiringet, kiirendada ainevahetust, tugevdada immuunsust, maandada psüühilist pinget jms. Loomulikult on eesmärgiks ka lõõgastada lihaseid, kuid see toimub rohkem üldisemalt. Enamasti ei keskenduta konkreetse probleemi lahendamisele. Tõsi küll, osad massöörid kasutavad üldtervendava massaaži käigus ka ravimassaažile omaseid elemente.

Ravimassaaž keskendub konkreetsete probleemide lahendamisele. Näiteks lümfimassaaž tegeleb lümfisüsteemi probleemidega, vistseraalne massaaž siseorganitega, ortopeediline massaaž tugi-liikumiselundkonna vaevustega. Viimase puhul toimub lühenenud ja pinges lihaste või alatalitlevate lihaste või muude probleemsete koestruktuuride välja selgitamine ning seejärel nende funktsionaalsuse parandamine või normaliseerimine. Sellisel viisil, otseselt lihastele suunatud massaažiteraapia abil, on võimalik lihaste ülepingest ja sellega kaasnevast valust tunduvalt kiiremini ja põhjalikumalt vabaneda.

Kui sageli peaks üldse massaažis käima?

Üldtervendavat massaaži soovitatakse võtta umbes kümnest korrast koosnevate kuuridena, umbkaudu kaks korda aastas, ning kuuride vahelisel ajal vastavalt soovile. Vajadus massaaži järele on siiski individuaalne, sõltudes erinevatest asjaoludest. Näiteks sellest, kui hästi te ise enda lihaste eest hoolt kannate, milline on teie töö iseloom, milliste spordialadega ja millisel tasemel tegelete. Te peate lihtsalt oma vahetu kogemuse põhjal leidma enda jaoks optimaalse massaažis käimise sageduse. Massaaž ei saa asendada küllaldast liikumist ja kehalisi harjutusi, see saab olla vaid täiendavaks abivahendiks hea enesetunde ning tervise kindlustamisel.

Mingisugust konkreetset ravimassaaži on soovitatav kasutada siis, kui teil esineb vastavaid probleeme või on kalduvus nende tekkimiseks. Ortopeedilist massaaži on soovitatav võtta siis, kui teil on olnud vigastusi või esineb vaevusi tugi-liikumiselundkonnas, või kui te soovite nende tekkimist ennetada. Ajendiks ei pea kindlasti olema valu või liigutuste piiratus vms. Pöördumise põhjuseks võib olla ka lihtsalt pingetunne lihastes või raskustunne kehas. Ühtlasi oleks see ka võimaliku valu või muude tõsisemate probleemide tekkimise ennetamine. Tugi-liikumiselundkonna teatud seisundite või haiguste korral võib olla vajalik või soovitatav võtta ravimassaaži ka regulaarselt.