Parem lihastasakaal võimaldab paremini liikuda

Tegemist on samuti iseenesestmõistetavusega, kuid seda peab ikka ja jälle meelde tuletama. Mida suurem on koormus, seda hoolikamalt tuleks lihastasakaalu jälgida, kuna sellega kaasnevalt võib ka lihasdüsbalansi kahjulik toime tugevamalt avalduda. Ja loomulikult, mida suurem on lihaste tasakaalutusseisund, seda suuremaid probleeme võib see endaga kaasa tuua.

59-aastane meesklient oli 15 aastat tagasi läbinud võistlustel 10 km jooksu 57 minutiga. Ta ei tundnud ennast sel hetkel just kõige paremini, krooniline alaseljaprobleem andis juba siis jooksu ajal natukene tunda.

Ravikuuri alustades oli tema spordiga tegelemine alaseljavaevuste tõttu juba niivõrd tõsiselt häiritud, et näiteks jooksmine oli vahepeal tulnud üldse ära jätta. Aasta ja mõne kuu möödudes oli alaselja seisund nii palju paranenud, et ta sai talvel ilma suuremate probleemideta aktiivselt tegeleda suusatamise ning kevadel jooksmisega. Jooksutreeningutega seoses ta avastas, et suudab nüüd 10 km läbida 53 minutiga. Ta märkas, et tal on eriti kerge liikuda just järgmistel päevadel pärast teraapiaseanssi. Kui seansist oli möödunud juba rohkem aega, siis ta enam kaugeltki sellist tulemust ei saavutanud.

Mida kauem on lihaste tasakaalutusseisund püsinud ning aja jooksul süveneda ja kinnistuda saanud, seda kauem võib võtta aega selle kõrvaldamine. Kui tasakaalustumisprotsess ei ole veel piisaval määral toimunud, siis võib lihasdüsbalanss ka sümmeetrilise liigutustegevuse juures ikkagi taas süvenema hakata.

Mõned kuud hiljem ta osales ööjooksu 5 km distantsil, kus saavutas suisa parima tulemuse nii enda vanuseklassis kui ka üks aste nooremate arvetuses. Sellest mõned nädalad hiljem toimunud Tallinna sügisjooksul jäi küll eesmärgiks võetud 50 minuti piir alistamata, kuid isiklik rekord sai ikkagi püstitatud. Ta ütles, et on praegu elu parimas vormis, tänu sellele, et on viimased kolmveerand aastat ilma probleemideta aktiivselt treenida saanud.