Valu
puusas, kiirgudes kuni hüppeliigeseni - naine 70
Pool aastat tagasi tekkis paremas puusas tuim valu, mis tasapisi süvenes. Hiljem lisandus mööda reie ja sääre väliskülge kuni hüppeliigeseni kiirguv terav valu. Selle tõttu oli tal väga raske käia. Kuna röntgenülesvõte näitas, et lülisamba alumistes lülivaheketastes on toimunud degeneratiivsed muutused, siis neuroloog pani selle põhjal diagnoosiks radikulopaatia ehk seljaaju närvijuurte kahjustus. Kuue kuu jooksul ta oli käinud ravivõimlemises ja vesivõimlemises, talle oli tehtud elektriravi, nõelravi ehk akupunktuuri, blokaadsüste, kiropraktikat, massaaži. Talle endale tundus, et kõige paremini pakkus leevendust, kui ta valutava puusa peal soojenduskotti hoidis. Kuid seda jätkus vaid seniks, kuni soojendav toime kestis.
Lisaks istuvale tööle oli ta elu jooksul teinud palju rasket füüsilist tööd. Vaevuste tekkimisele eelnenud kahe kuu jooksul oli ta teatud põhjusel iga päev korduvalt trepist viiendale korrusele üles-alla käinud. See oli tema jaoks harjumatu füüsiline koormus. Elu jooksul tekkinud lihasdüsbalansi tõttu, vasakul pool oli nimmeruutlihas ja paremal reit eemaldavad lihased lühenenud, jaotus koormus vaagnavöötme lihaste vahel ebaühtlaselt ning juba eelnevalt lühenenud lihastes paiknenud trigerpunktid arvatavasti aktiveerusid selle tagajärjel. Valu tõttu häirunud kõnnimuster tõenäolislt süvendas probleemi veelgi.
Esimesel korral vastuvõtule tulles klient lonkas tugevalt. Rühi hindamist ei olnud võimalik teha, sest ta kandis praktiliselt kogu keharaskuse tervele jalale. Tuvastasin väikses tuharalihases väga valulikud pingekolded, millele survet avaldades tundis klient valu süvenemist ka reies ja sääres. Ta kinnitas, et seda sama valu ta oligi kõik see aeg tundnud.
Seisundi hindamisest üle jäänud aja keskendusin aktiivsete trigerpunktide töötlemisele. Seansilt lahkudes oli tal puusas oluliselt kergem tunne. Kui ta nädala pärast uuesti teraapiasse tuli, siis ta sai juba enam-vähem normaalselt käia. Ravikuuri jooksul tegelesin, lisaks pingekollete lõõgastamisele, ka üldise lihastasakaalu parandamisega. Kokku tegime üheksa seanssi.
Esimesest ravikuurist möödunud seitsme aasta jooksul on ta ka hiljem talveperioodidel võtnud mõned seansid, et kevadest sügiseni saaks rahulikult aiatöödega tegeleda. Ta on aeg-ajalt õhtuti reies ja sääres valu tundnud, kui on päeva jooksul pidanud palju püstijalu tegutsema, kuid see on pärast valuvaigistava salviga määrimist tavaliselt hommikuks kadunud. Sellist valu, nagu algul, ei ole tal rohkem esinenud.
P.S. Väikse
tuharalihase trigerpunktidest lähtuv valumuster reie ja sääre piirkonnas sarnaneb
istmikunärvivalule (ishias). Selle tõttu kasutatakse seisundi iseloomustamiseks
ka terminit pseudoishias (ingl pseudo
sciatica). Ning üsna sageli juhtub, et väiksest tuharalihasest lähtuva
müofastsiaalse valu näol arvatakse olevat tegemist ishiasega, ehk siis lülisamba
nimme-ristluu piirkonna patoloogilisest seisundist tingitud istmikunärvi
kahjustumise ja sellest lähtuvate sümptomitega. Mida vanem inimene, seda
tõenäolisemalt esineb tal lülivaheketaste degeneratiivseid muutuseid, kuid
samal ajal ei pruugi tal alaseljaga seotud vaevuseid üldse esineda, nagu
uuringutest on selgunud.