Ortopeediline massaaž

Viimased uudised:

Vastuvõtt jätkub uues kohas
Puhkuseteade

Ravimassaaži kliendilood


Siin on mõned näited ravimassaažist abisaanute lugudest. Kliendilugudes ma ei kirjelda kogu teraapiaprotsessi, kuna siis need veniksid ka lihtsamate probleemide puhul väga pikaks. Toon välja vaid mõned võtmekohad. Eelkõige on eesmärgiks kliendi kogemust kirjeldada.




49aastane naine, alaseljavalu, mitu aastat tarvitanud valuvaigisteid

Aastaid esinenud alaseljas valu, samuti jäikustunne, eriti hommikul ärgates. Valu tõttu oli ta juba mitu aastat pidanud regulaarselt valuvaigisteid tarvitama, mis lõpuks hakkasid magu ärritama. Kuid ilma nendeta oleks seljavalu olnud üsna talumatu. Nad katsetasid koos perearstiga erinevaid valuvaigisteid, püüdes leida selliseid, mis ei tekitaks maos nii palju ärritust.

Ta oli elu jooksul teinud palju sellist tööd, mis koormas tugevalt alaselga. Samuti oli ta umbes kümme aastat tagasi libedaga kukkunud ristluu peale ning mõni aasta hiljem veel teinud läbi ka liiklusavarii, mis samuti traumeeris alaseljas pehmeid kudesid. Kõige selle tõttu olid tema alaseljalihased nii jäigad ja lühenenud, et seistes sirgete põlvedega ette painutades jäi sõrmeotste ja põranda vahele 24 cm. Normaalselt funktsioneeriv alaselg peaks sellise liigutuse juures muutuma kergelt kumeraks, kuid temal jäi see endiselt nõgusasse asendisse. Seisundi hindamisest üle jäänud aja keskendusingi eelkõige alaseljalihaste ning nendes paiknevate pingekollete lõõgastamisele.

Nädala pärast uuesti vastuvõtule tulles ta näitas mulle esimese asjana, kuidas ta nüüd saab ette painutades sõrmed maha panna. Ta ütles, et valu on oluliselt vähem olnud, ning et ta oli vahepeal isegi kõik enda valuvaigistavad tabletid kellelegi ära andnud. Ta ei tahtnud neid enam näha. Nelja seansi järel ta arvas, et selg on juba nii palju paremaks läinud, et sellest piisabki.

Ühe aasta möödudes tekkis tal siiski uuesti alaseljas valu. Ta oli vahepeal juba nii julgeks muutunud, et oli võtnud endale lisatöö, kuid see oli samuti selga koormav. Seekord tegime kokku viis seanssi. Kui me mõned aastad hiljem juhuslikult kohtusime, siis tagasiside küsimise peale kõlas vastus: " Mul ei ole enam midagi viga, ma olen terve nagu purikas."




53aastane naine, pärast kukkumist kolm aastat valu tuharas

Kolm aastat tagasi oli ta libedaga selili kukkunud. Sellele järgnenud alaselja ja ristluupiirkonna üldine valulikkus taandus paari nädalaga, kuid ühel pool tuharas ja puusas jäi valu alles, mis aeg-ajalt kiirgus ka reide. Hommikul ärgates eriti ei valutanud, kuid päeva jooksul valu süvenes. Kõige rohkem süvendas valu see, kui oli tarvis töö juures pikalt istuda. Enne valu tekkimist oli ta aktiivselt tegelenud erinevate liikumisharrastustega, kuid nüüd ta pigem vältis neid.

Selle aja jooksul oli ta külastanud erinevaid arste ja terapeute, ning talle oli tehtud kõikvõimalikke uuringuid, nagu ta mulle väitis. MRT ehk magnetresonantstomograafia uuringud nii alaseljast kui ka puusaliigesest ei näidanud, et seal oleks esinenud mingisuguseid olulisi kahjustusi. Erinevad ravimeetodid pakkusid vaid lühiajalist leevendust või ei andnud üldse tulemusi. Oli tehtud valuvaigistavaid süste tuharalihastesse, blokaadsüste alaselga, magnetlaserravi, kiropraktikat, massaaži, samuti ta käis ka ravivõimlemises. Käsimüügis saada olevad valuvaigistid ei pakkunud üldse leevendust.

Sõrmedega palpeerides olid võimalikud valuallikad umbes ühe minutiga tuvastatud. Peamine valu põhjustaja oli keskses tuharalihases (gluteus medius) paiknev pingekolle ehk trigerpunkt. Klient kinnitas ka ise, et just selles kohas ja seda valu ta oligi peamiselt tundnud. Samuti leidsin valusaid pingekoldeid ka väiksest tuharalihasest (gluteus minimus). Viimased võisidki aeg-ajalt, kui nende aktiivsus mingil põhjusel tõusis, ka reide valuaistinguid saata.

Trigerpunktide valulikkus vähenes märgatavalt juba esimese seansi jooksul. Kahe nädala pärast uuesti vastuvõtule tulles oli ta väga imestunud: "Kuhu see valu siis nüüd äkki kadus?!" Paar päeva pärast seanssi oli veel midagi tunda olnud, kuid hiljem enam mitte. Ülejäänud aja tegelesin lisaks pingekollete lõõgastamisele ka üldise lihastasakaalu parandamisega ning õpetasin talle, mida ta ise saaks selle heaks teha. Viie seansiga võis ravikuuri lõppenuks lugeda.

Kui ta kuus aastat hiljem mulle kogemata helistas, siis ta ütles, et aeg-ajalt on väikseid valusid esinenud, kuid neid ei saa võrrelda sellega, mis kunagi varem oli. Soovitasin tal võimalusel veel mõne seansi võtta, ehk saab siis ka nendest väikestest valudest lahti.




70aastane naine, valu puusas, kiirgudes kuni hüppeliigeseni

Pool aastat tagasi tekkis paremas puusas tuim valu, mis tasapisi süvenes. Hiljem lisandus mööda reie ja sääre väliskülge kuni hüppeliigeseni kiirguv terav valu. Selle tõttu oli tal väga raske käia. Kuna röntgenülesvõte näitas, et lülisamba alumistes lülivaheketastes on toimunud degeneratiivsed muutused, siis neuroloog pani selle põhjal diagnoosiks radikulopaatia ehk seljaju närvijuurte kahjustus. Kuue kuu jooksul oli klient käinud ravivõimlemises ja vesivõimlemises, talle oli tehtud elektriravi, nõelravi ehk akupunktuuri, blokaadsüste, kiropraktikat, massaaži. Talle endale tundus, et kõige paremini pakkus leevendust, kui ta ise valutava puusa peal soojenduskotti hoidis. Kuid seda jätkus vaid seniks, kuni soojendav toime kestis.

Lisaks istuvale tööle oli ta elu jooksul teinud palju rasket füüsilist tööd. Vaevuste tekkimisele eelnenud kahe kuu jooksul oli ta teatud põhjusel iga päev korduvalt trepist viiendale korrusele üles-alla käinud. See oli tema jaoks harjumatu füüsiline koormus. Elu jooksul tekkinud lihasdüsbalansi tõttu, vasakul pool oli nimmeruutlihas ja paremal reit eemaldavad lihased lühenenud, jaotus koormus vaagnavöötme lihaste vahel ebaühtlaselt ning juba eelnevalt lühenenud lihastes paiknenud trigerpunktid arvatavasti aktiveerusid selle tagajärjel. Valu tõttu häirunud kõnnimuster tõenäoliselt süvendas probleemi veelgi.

Esimesel korral vastuvõtule tulles klient lonkas tugevalt. Rühi hindamist ei olnud võimalik teha, sest ta kandis praktiliselt kogu keharaskuse tervele jalale. Tuvastasin väikses tuharalihases väga valulikud pingekolded, millele survet avaldades tundis klient valu süvenemist ka reies ja sääres. Ta kinnitas, et seda sama valu ta oligi kõik see aeg tundnud.

Seisundi hindamisest üle jäänud aja keskendusin aktiivsete trigerpunktide lõõgastamisele. Seansilt lahkudes oli tal puusas oluliselt kergem tunne. Kui ta nädala pärast uuesti teraapiasse tuli, siis ta sai juba enam-vähem normaalselt käia. Ravikuuri jooksul tegelesin, lisaks pingekollete lõõgastamisele, ka üldise lihastasakaalu parandamisega. Kokku tegime üheksa seanssi.

Esimesest ravikuurist möödunud seitsme aasta jooksul on ta ka hiljem talveperioodidel võtnud mõned seansid, et kevadest sügiseni saaks rahulikult aiatöödega tegeleda. Ta on aeg-ajalt õhtuti reies ja sääres valu tundnud, kui on päeva jooksul pidanud palju püstijalu tegutsema, kuid see on pärast valuvaigistava salviga määrimist tavaliselt hommikuks kadunud. Sellist valu, nagu algul, ei ole tal rohkem esinenud.

P.S. Väikse tuharalihase trigerpunktidest lähtuv valumuster reie ja sääre piirkonnas sarnaneb istmikunärvivalule (ishias). Selle tõttu kasutatakse seisundi iseloomustamiseks ka terminit pseudoishias (ingl pseudo sciatica). Ning üsna sageli juhtub, et väiksest tuharalihasest lähtuva müofastsiaalse valu näol arvatakse olevat tegemist ishiasega, ehk siis lülisamba nimme-ristluu piirkonna patoloogilisest seisundist tingitud istmikunärvi kahjustumise ja sellest lähtunate sümptomitega. Mida vanem inimene, seda tõenäolisemalt esineb tal lülivaheketaste degeneratiivseid muutuseid, kuid samal ajal ei pruugi tal alaseljaga seotud vaevuseid üldse esineda, nagu uuringutest on selgunud.

© Ravimassaaz.com | Terapeut | info@ravimassaaz.com +372 5664 4773 | Lümfiteraapia ja Taastusravi Kliinik, Madara 29, Tallinn
veebidisain