Ortopeediline massaaž

Viimased uudised:

Vastuvõtt jätkub uues kohas
Puhkuseteade

Üldmassaaž ja ravimassaaž

19. detsember 2010 Kõik artiklid


Kõigepealt mainin igaks juhuks ära, et üldmassaaž ja ravimassaaž ei ole mitte massaažiliigid, nagu vahel arvatakse, vaid massaaži valdkonnad. Nende alla kuuluvad erinevad massaažiliigid, mis on siis vastavalt kas rohkem üldisema või spetsiifilisema toime ja eesmärgiga. Kolmandaks massaaži valdkonnaks saab pidada spordimassaaži koos oma alaliikidega. Neljas eraldi valdkond on kosmeetiline massaaž.

Üldmassaaž on omakorda võimalik jaotada veel kaheks – üldlõõgastavaks ehk stressimaandavaks massaažiks ning üldtervendavaks massaažiks. Viimase kõige tuntumaks ja levinumaks vormiks on klassikaline üldmassaaž kogu oma võtetevalikuga. Üldlõõgastava massaaži puhul piirdutakse peamiselt vaid klassikalise massaaži pindmiste siluvate võtetega, kuna eesmärgiks on rahustada kesknärvisüsteemi. Selget piiri, kus lõpeb üldlõõgastav ja algab üldtervendav massaaž, on raske määratleda. Kui klient soovib, et üldmassaaži käigus ka tema lihased korralikult läbi töödeldakse, siis tasub kindlasti massööri sellest eelnevalt teavitada.

Võrreldes ravimassaažiga omab üldtervendav massaaž rohkem üldisemaid eesmärkke. Nagu nt parandada naha ja selle aluskoe konditsiooni, parandada lümfiringet, kiirendada ainevahetust, aidata organismil jääkainetest vabaneda, tugevdada immuunsust, maandada psüühilist pinget jms. Loomulikult on eesmärgiks ka lõõgastada lihaseid, kuid see toimub rohkem üldisemalt. Enamasti ei keskenduta konkreetse probleemi lahendamisele. Osad massöörid siiski kasutavad üldtervendava massaaži käigus ka ravimassaažile omaseid elemente. Sellest järeldub, et ka üldtervendava massaaži ja ravimassaaži vahelist piiri on üsna raske määratleda.

Ravimassaaž on mõeldud konkreetsete probleemide lahendamiseks või kasutamiseks osana mingisuguste haiguste, vigastuste või funktsioonihäirete üldises raviprotsessis. Nt lümfimassaaž tegeleb lümfisüsteemi probleemidega, vistseraalne massaaž siseorganitega, ortopeediline massaaž tugi-liikumiselundkonna vaevustega.

Klassikalist massaaži võib kasutada erinevate probleemide puhul ravimassaažina iseseisvalt või kombineerida seda teiste meetoditega. Nt lihaskonnaga seotud probleemide puhul ongi soovitatav kombineerida omavahel erinevaid massaažiliike või tehnikaid, et saavutada parem tulemus. Siis ei saa küll enam osutatavat massaaži identifitseerida ühegi konkreetse massaažiliigina, kuid saab kasutada terminit massaažiteraapia.

Tugi-liikumiselundkonna ehk skeleti-lihassüsteemi erinevate haiguste, vigastuste ja düsfunktsionaalsete seisundite ravi on peamine valdkond, kus massaažiteraapiat kasutatakse. Alates lihaste ülepinge ja valu leevendamisest kuni tõsiste traumade taastusravini (lihaste, kõõluste ja sidemete rebestused, luumurrud). Sinna vahele mahuvad erinevat laadi väiksemad vigastused, lihaste ja kõõluste ülekoormussündroomid, närvide kompressioonsündroomid, rühihäired jm. Eraldi grupi moodustavad tugi-liikumiselundkonna kroonilised haigused, nt fibromüalgia, osteoartriit, reumatoidartriit, anküloseeriv spondüliit jm. Väga palju kasutatakse massaaži ka neuroloogiliste haiguste ravis, nt insuldi, sclerosis multiplex´i, Parkinsoni tõve, erinevat laadi halvatuste jm puhul. Progresseeruvate haiguste ravis on massaaži eesmärgiks aidata leevendada kaasnevaid sümptomeid.

Kaasaegsete standardite kohaselt peaks ravimassaažikuur algama kliendi seisundi hindamisega. Kõigepealt kogutakse informatsiooni küsitlemise teel. Et saada esmane ülevaade probleemi olemusest ja võimalikest põhjustest, mis võisid vaevuste tekkimist otseselt või kaudselt esile kutsuda.

Samuti on vajalik veenduda, et kliendil ei esineks mõnda seisundit või haigust, mille puhul massaaž on kas täielikult või osaliselt vastunäidustatud. Enamikul juhtudel on tegemist osalise või suhtelise vastunäidustusega, mis ei takista teraapia läbi viimist. Kuid massöör peab olema teadlik võimalikest ohtudest ning vajadusel kohandama massaažiteraapia vastavalt vastunäidustuse olemusele. Samuti järgima arsti poolseid juhiseid, kui klient on need saanud.

Tugi-liikumiselundkonna probleemide puhul jätkub kliendi seisundi hindamine rühi vaatlemisega. Sellele järgnevad liigesliikuvus- ja lihastestid, vajadusel kasutatakse ka erinevaid spetsiaalteste. Kudede seisundi hindamine palpeerimise ehk komplemise teel toimub praktiliselt kogu massaažiteraapia vältel.

Vastavalt hindamise tulemustele kujuneb välja massaažiteraapia ülesehitus. Seisundi hindamine toimub ka jooksvalt massaažikuuri käigus, et jälgida muutuste toimumist. Saadud informatsioon ja teraapia kulg dokumenteeritakse, tänu millele on massööril võimalik läbi viia põhjalikumat analüüsi ning oma tegevust paremini planeerida. Selline n-ö terviklik massaažiteraapia protsess on tõenäoliselt lihtsamini teostatav erapraksises töötavatel massööridel, kes saavad ise oma seansse ajastada. Kliendi seisundi hindamine peaks toimuma ka üldmassaaži juures, kuigi siis ei pea see olema nii põhjalik kui ravimassaaži puhul.


Kasutatud kirjandus


Cassar, M.-P. 2004. Handbook of Clinical Massage: A Complete Guide for Students and Practitioners. 2. trükk. London: Churchill Livingstone.
Fritz, S. 2004. Fundamentals of Therapeutic Massage. 3. trükk. St Louis: Mosby.
Turchaninov, R. 2000. Therapeutic Massage. A Scientific Approach. Phoenix: Aesculapius Books.


Kõik artiklid

© 2009-2017 Ravimassaaz.com | Sisukaart | Terapeut | info@ravimassaaz.com +372 5664 4773 | Madara 29, Tallinn
veebidisain